Routes LV — algus

Kasulik info

Mis on soomatsid?

Kuidas soomatsid toimivad, kuidas nendega kõndida ja kus soos on lubatud liikuda, et mitte ohustada ennast ega loodust.

Mis on rabakingad?

Lühidalt

  • Soomatsid on laiad plastist alused, mis kinnitatakse jalanõude külge. Need jaotavad keha raskuse suuremale pinnale, mistõttu jalad vajuvad sammaldesse vähem.
  • Nendega võib minna ka väljapoole laudteid, kuid ainult seal, kus see on lubatud. Looduskaitserezervaatide ranga režiimiga vööndites on viibimine keelatud.
  • Algajal on turvalisem minna koos giidiga, kes tunneb sood ja annab tavaliselt kaasa ka soomatsid.
  • Arvestage, et jalad saavad märjaks: vaja on märgumist taluvaid jalanõusid ja kuivi vahetussokke.

Mis on soomatsid

Soomatsid on laiad lamedad alused rihmade või pandlatega. Need kinnitatakse tavaliste matkajalanõude külge. Tänapäeval valmistatakse neid vastupidavast kergest plastist, varem aga punuti need vitstest või tehti nahast. Välimuselt ja toimimispõhimõttelt sarnanevad need lumekingadega ning osa mudeleid kasutatakse nii soos kui ka lumel.

Kõrgsoos on pinnas pehme ja märg: pealmise kihi moodustavad turbasamblad, nende all on turvas ja vesi. Tavalistes jalanõudes vajub jalg igal sammul sisse ja iga kord tuleb see välja tõmmata. Soomatsidega saab sama pinda mööda liikuda palju ühtlasemalt ning pinda vähem lõhkuda.

Raskus on sama, kuid toetuspind on suurem, mistõttu surve sambla- le on väiksem ja jalg vajub vähem.
Raskus on sama, kuid toetuspind on suurem, mistõttu surve sambla- le on väiksem ja jalg vajub vähem.
Raskus on sama, kuid toetuspind on suurem, mistõttu surve sambla- le on väiksem ja jalg vajub vähem.

Kuidas need toimivad

Toimimispõhimõte on lihtne füüsika. Surve on raskus, mis on jagatud pindalaga. Kui toetuspind on mitu korda suurem kui saapatald, on surve pinnale sama mitu korda väiksem. Seetõttu jalg vajub vähem, tasakaalu on lihtsam hoida ja samblakate saab vähem kahjustada.

Soomatsid ei muuda siiski sood kõvaks maaks. Märjemates kohtades jalg ikkagi vajub ja jalanõud võivad veega täituda. Lahtine vesi, näiteks soosilmad ja sügavad laukad, on ohtlik ka soomatsidega.

Kuidas soomatsidega kõndida

  1. Kinnitage ja kohandage

    Asetage saabas soomatsi keskele ja pingutage rihmad nii, et jalg ei libise ei ette ega külgedele. Kontrollige ja reguleerige kinnitused ära veel kõval maal, sest soos on seda palju raskem teha.

  2. Käige veidi laiemalt

    Hoidke jalad tavapärasest veidi laiemal, et mitte ühe matsiga teise peale astuda. Vastasel juhul on esimestel minutitel kerge komistada.

  3. Tõstke jalga üles, ärge lohistage

    Kui mats on sisse vajunud, ärge püüdke seda ettepoole välja tõmmata. Tõstke jalg otse üles, laske veel ära voolata ja astuge alles siis samm.

  4. Kasutage keppe

    Laiade ketastega matkakepid (sellised, mida kasutatakse lumel) aitavad tasakaalu hoida ja eesolevat pinnast kontrollida.

  5. Järgige juhti

    Rühmas käige eesmineja jälgedes ja ärge jääge maha. Giid teab, kus pinnas kannab ja kus mitte.

Jalad veidi laiemalt ja jalga tõstetakse üles: nii matsid ei astu üksteise peale ega jää kinni.
Jalad veidi laiemalt ja jalga tõstetakse üles: nii matsid ei astu üksteise peale ega jää kinni.
Jalad veidi laiemalt ja jalga tõstetakse üles: nii matsid ei astu üksteise peale ega jää kinni.

Kus on lubatud liikuda

Suur osa Läti soodest asub eriliselt kaitstavatel loodusaladel. Seal kehtivad piirangud, mis puudutavad ka jalakäijaid.

  • Looduskaitserezervaadi ranga režiimi vööndis on viibimine ja liikumine keelatud. Erand on Läti Looduskaitseameti kirjaliku loa korral ning looduses märgitud marsruute pidi.
  • Looduskaitserezervaadi reguleeritud režiimi vööndis on lubatud liikuda teedel ja looduses märgitud marsruutidel.
  • Looduskaitsealadel ja loodusparkides jalakäijatele üldist keeldu ei ole. Paljudel aladel kehtivad siiski ka individuaalsed kaitse-eeskirjad ning need võivad olla rangemad. Näiteks Teiči looduskaitserezervaadi ranga režiimi vööndisse tohib siseneda ainult haldusasutuse loal uurimis- ja kaitse eesmärgil.
  • Lõket tohib kaitstavatel aladel teha ainult selleks spetsiaalselt rajatud kohtades.

Enne konkreetsesse sood suundumist kontrollige, kas see asub kaitstaval alal ja millised eeskirjad seal kehtivad. Alade piirid ja eeskirjad leiate Läti Looduskaitseameti veebilehelt daba.gov.lv. Järgige ka looduses olevaid viitu.

Mida selga panna ja mida kaasa võtta

Soos saavad jalad peaaegu alati märjaks. Kõige paremini sobivad märgumist taluvad matkajalanõud või kõrged saapad. Valige püksid kiiresti kuivavast kangast. Need võivad olla pikad, sest maapinda katavad kanarbik, sookail ja oksad.

  • Jalanõud, mida pole kahju märjaks teha; neile kinnitatakse soomatsid
  • Kuivad vahesokid ja jalanõud tagasiteeks, jäetud autosse
  • Matkakepid laiade ketastega
  • Vesi ja suupisted: rabas varju ei ole, suvel võib seal olla kuum
  • Peakate ja päikesekaitsekreem
  • Laetud telefon veekindlas kotis ja alla laaditud kaart või GPX-fail
  • Sääse- ja puugitõrjevahend
  • Prügikott: rabasse ei jäeta midagi maha

Soomatsid ja lumekingad

Soomatsid Lumekingad
Pind Märjad samblad, pehme turvas, madal vesi Kohev, sügav lumi
Ülesanne Jaotada kaal, et jalg ei vajuks sambla sisse Jaotada kaal, et jalg ei vajuks lumme
Haarduvus Tavaliselt sile või kergelt soonikuga tald Sageli metallpiikidega, et haarduda jääl ja nõlvadel
Jalanõud Sellised, mis tohivad märjaks saada Soojad ja veekindlad

Osa mudeleid sobib mõlemaks otstarbeks. Enne kui lähete lumekingadega rappa, kontrollige, kas nende kinnitused ja raam peavad vastu märjale turbale ja mudale.

Kust leida marsruute

Marsruudid, millele soomatsid sobivad, on kogutud jaotisse Soomatsid. Kui soovite rabas liikuda laudteelt maha astumata, vaadake matkamarsruute: paljudel rabaradadel on laudteed, mille jaoks kingi vaja ei ole.

Allikad

Muud artiklid

Uusimad marsruudid

Kõik marsruudid