Raunis 16 km (ringrada)

Edasi pärast Vaive veskit kulgeb tagasitee 3 km ulatuses mööda metsateed ja veel 3 km mööda Cēsis–Madona maantee (P30) äärt algpunkti.

Raunis on üks Läti kiiremaid jõgesid, selle langus on 7,7 meetrit kilomeetri kohta. Jõgi on kogu pikkuses väga madal (sügavus poolest meetrist meetrini) ja looklev, selles on palju kärestikke ning puuvaru. Säng on kivine, ülemjooksul ja alamjooksul liivasem ja veeristikuga. Alamjooksul on jõeorg (Raunis org) kuni 30 m sügav. Kaldad on järsud, neis on palju liivakivipaljandeid, kuid ühelgi paljandil ei ole ametlikku nimetust. 1997. aastal ilmus raamat „Latvijas daba”, milles anti mõnedele liivakivipaljanditele mitteametlikud nimetused: Triibulised kaljuseinad, Kunči paljand, Pārupe paljand, Danki paljand, Priežkalni punane kaljusein, Raunis Helisev mägi, Punane kallas, Kärestiku paljand, Sesis, Kõrge kallas. Kahel paljandil on nimetused, mida kasutavad ainult loodusuurijad: Kalndanki paljand ja Ķekaviņa veski paljand. Mõnes neist leiti devoni fossiile. Raunis kallastel leidub ka allikaid, maalihkeid ja väikesi koopaid. Kunagi oli ka koobas nimega Ķekaviņa koobas, kuid nüüd on see kokku varisenud. Jõe vesi on väga puhas, sisaldab väga vähe orgaanilisi aineid, kuid palju rauda. Raunis org on inimestele raskesti ligipääsetav.