Järverada

„Järverada“ on Latgale pikamaamatkamarsruut, mille trassi kogupikkus on ligikaudu 1070 km. Teekatete osakaal marsruudi trassil – 59% on kruusakattega teed, 21% on maa-, metsa- ja niiduteed ning 20% on asfaltkattega teed. Marsruut on jaotatud 49 lõiguks, millest 13 lõiku on pikemad ja nende läbimine võtab mitu päeva. Geograafiliselt jaotatakse lõigud asukoha järgi – Põhja-Latgale (9 lõiku), Kesk-Latgale (25 lõiku) ning Lõuna-Latgale/Sēlija (15 lõiku).

Miks on „Järverada“ eriline?

Marsruudi trassi skemaatiline joonis on kujundatud kaheksakuna ehk lõpmatuse märgina, mille ristumiskoht asub Rāzna järve ümbruses. Kokku on Järveraja marsruudil 134 järve ja muud veekogu. Marsruut hõlmab ühte Läti sügavaimat järve – Geraņimova-Ildza (46 m), Suur-Gusens (38 m) ja Ormija järved (43 m) Krāslava kandis, Riči (Läti poolel – 39,7 m) ja Svente (38 m) järved Augšdaugava vallas. Ka Läti suurimad järved – Rāzna (veemahu poolest) ja Lubāns (pindala poolest) kuuluvad „Järveraja“ marsruudile.
Marsruut kulgeb mööda Läti saarterohkeimat järve – Ežezers. Latgale lõunaosas, kus marsruudi trass kulgeb peaaegu piki Valgevene ja Leedu piiri, on näha kolme piirijärve: Riči, Sita (LV/BY piir) ja Suur-Kumpotis (LV/LT piir).

Mitme lõigu läbimisel piki Läti–Valgevene või Venemaa piiri tuleb eelnevalt hankida piirivööndi läbipääsuluba, mida saab taotleda elektrooniliselt portaali Latvija.lv kaudu. Jalgsimatkajatel on suvel võimalus end värskendada ühtedes Läti selgeimates järvedes – Svente (läbipaistvus 7,5 m) ja Medumi (5,2 m) järvedes Augšdaugava vallas.